You are here

Esimese eestlasest farmakoloogiaprofessori GEORG KINGISEPA sünnikoht

Submitted by Heli on 2 April, 2007 - 22:53

Kurla küla Tubaka talu õuel tähistab siit pärit farmakoloogi, meditsiinidoktori ja professori Georg Kingisepa (1898-1974) sünnikohta. Professor Georg Kingisepp uuris uusi ravimeid ning südame glükosiidide ja valuvaigistite toimet. Kirjutas ka farmakoloogiaõpiku. Pere 3 last pidid aegsasti ise elus toime tulema, sest isa Jaani varane surm 1905.a. jättis talupidamise mured ja raskused ning laste koolitamise lese kanda. Georg Kingisepa haridustee algas Retla algkoolis, jätkus Rakvere õpetajate seminaris, mille lõpetas 1917.a. Põltsamaa ühisgümnaasiumi lõputunnistus andis õiguse astuda 1921.a. Tartu Ülikooli arstiteaduskonda. Arstiteaduslikke õpinguid jätkas ta Heidelbergi ülikoolis. Majanduslikud raskused sundisid ta vahepeal õpinguid katkestama ja töötama Väike-Maarja ja Türi gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetajana. Tõsiste pingutuste tulemusel lõpetas G.Kingisepp 1927.a. Heidelbergi ülikooli doctor medicinae kraadiga. Ta jäi tööle Heidelbergi, praktiseeris sise- ja nahahaiguste kliinikus, lühemat aega ka lastearstina. 1930.a. asus ta püsivalt elama Tartusse, lõpetas ka Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja asus tööle Farmakoloogia Instituudi assistendina, abiellus Elisa Käeriga, hilisema füsioloogiaprofessoriga. Lootustandva teadlasena suunas Tartu Ülikool ta stipendiaadina 1934/35. õppeaastaks Šotimaale Edinburghi ülikooli. G.Kingisepp kaitses Tartu Ülikooli juures 1936.a. doktoriväitekirja, mis käsitles kehvveresuse tekke põhjusi ja nende ravi. 1937.a. töötas ta stipendiaadina Münsteri ülikoolis Saksamaal. 1938.a. sai G.Kingisepast Tartu Ülikooli Farmakoloogia Instituudi juhataja. Samal aastal omistati talle professori kutse. Georg Kingisepp oli Tartu Ülikoolis esimeseks eestlasest farmakoloogiaprofessoriks ning eeesikeelse farmakoloogia õpiku autoriks (ilmunud 1948 ja 1963.a.).Ta on õpetanud paljudele eesti arstidele, apteekritele ja loomaarstidele ravimite tundimist ja nende toimemehhanisme. Ta oli farmakoloogiakateedri juhatajaks kuni 1927.a-ni. Kaks aastat enne surma 19.augustil 1974.a. töötas ta kateedri professor-konsultandina. Oma isa Georg Kingisepa meenutamisl on Tartu Ülikooli füsioloogia kateedri dotsent Henn Kingisepp 1989.a. “Järva Teatajas” rõhutanud tema töökust ja loodusearmastust. Ilma töökuseta ei oleks nendes tingimustes, millest pärinesid meie rahva tolle aja haritlased, saanud ühtki Euroopa teadusmaailma tasemel esindajat. Teel hariduse juurde tuli ületada majanduslikud raskused ja keelelised barjäärid, õppida selgeks 2-3 võõrkeelt. Tööharjumused, mis saadi maal talutööd tehes, olid aluseks hilisemate vaimse koormusega seotud raskuste ületamisel. “Looduse lähedust oma lastele õpetas isa rohkem tegude kui sõnadega. Suviti oli meie suurimaks sooviks pääseda maale Tubakale, kus talupidajaks oli lell Jaan. Seal leidus lastele jõukohast tööd ja huvitavat tegevust. Isa muutus tavaliseks maameheks, pani pastlad jalga, aitas parajasti talus käsilolevat tööd teha. Lastele pakkusid üllatusi talukoplid ja karjamaad. Metsaheinamaa suure kivi juurde jõudmine oli omaette elamus. Praeguseks (1989.a.) on ümbruskonna põllud, koplid ja karjamaad tundmatuseni muutunud, paljud talud ja nende asemedki kadunud või kadumas. Mõndagi on neist muutustest muidugi seotud lapsepõlve ja praeguse nägemuse erinevustega. Kurla küla põldudelt leitud kivi Eesti Looduskaitse Seltsi poolt asetatud mälestustahvliga jääb tähistama Tartu Ülikooli farmakoloogiaprofessori Georg Kingisepa sünnikodu Tubaka talu. Kesk-Eestist pärit teadlast ja ülikooli õppejõudu on lõpetuseks sobiv iseloomustada ühe luuletaja sõnadega: ”Siin oled kasvanud, tasasel maal, siit on su rahu ja tasakaal”.