You are here

Huvitavat ajaloost

Submitted by Erkki on 1 April, 2007 - 20:42

Kurla esmamainimine 1599. Pilistvere kihelkond, Kabala mõisa maadel.
Pilistvere kihelkonna esmamainimine ürikutes 1454.a. Tegelikult oli kihelkond juba palju varem. Ajaloost teame, et kihelkond oma preestriga oli siin olemas juba 13. saj. alguses ja see kuulus Nurmekonna maakonna koosseisu. 1480.a kuulus Pilistvere Põltsamaa halduspiirkonda, sealt edasi Viljandi vaimuliku rüütliordu alluvusse. Poola ajal oli taas Põltsamaa staarostkonna all, hiljem Tartu, edasi Pärnu kreisi koosseisus. Sellises pidevas võimude muutuse keerises olles ja sõdade tallermaana jäi Pilistvere kihelkond oma arengutasemelt muust Viljandimaast maha.
Pilistvere kihelkonna hoogsale arengule pani aluse 1905.a. dr.J.Raamot, kelle õhutusel tekkis Pilistvere põllumeeste selts, mis hakkas tegema selgitustööd uute põllumajanduslike töö ja tootmisviiside levitamiseks. Selle tulemuseks oli esmajoones kiire põllumajanduslik tõus, kuid Pilistverest sai ka tolleaegne ühiskondliku ja seltskondliku organiseerimistöö keskus. Eriti kiirelt arenes Pilistvere ja tema lähem ümbrus 1930-ndatel aastatel, kasvas rahva üldine jõukus, arenes kiirel sammul põllumajandus, karjapidamine ja rahva üldine kultuuritase. Kabala valla üldpind 1934.a. Oli 204 ruutkilomeetrit, kus elas 3032 inimest. 22.12.1866 oli Kabalas esimene vallavolikogu valimine, see toimus mõisa ja kogukonnakohtu käsul. Tuli valida 16 liiget, pooled pidid olema talupidajad ja pooled kohata kogukonnaliikmed.
27. detsembril 1905 kogunes Kabala rahvas Sagevere koolimajja ning võttis vastu laiaulatusliku resolutsiooni, milles olid muuhulgas ka sellised punktid: Tuleb teedetegemisest loobuda seni, kui sellest võtavad osa ka äripidajad ja mõis / Mõisa viinavabrik tuleb sulgeda / Kooliõpetajate palka tuleb suurendada / Koolidel tuleb õppekeeleks võtta eesti keel, usuõpetuse tunde tuleb vähendada / Jahi – ja kalapüügiõigus tuleb rahva omanduseks tunnistada / ajalehte „Postimees“ tuleb boikoteerida.
1923.aastal asutati tolleaegse koolijuhataja initsiatiivil Kabala Haridusselts. Kuni 1934.aastani tegutses seltsi juures segakoor, kes käis kolmel laulupeol. Hiljem hakkas tööle meeskoor. Selts soetas oma liikmetele lugemiseks raamatukogu ja korraldas oma liikmetele segaeeskavaga pidusid.
1925.aastal asutati Kabala Vabatahtlik Tuletõrje Ühing, kuhu koondus üle saja liikme, kes jagunesid 7 pritsijaoskonda, mis asusid Kurlas, Meosaares, Mäol, Kabalas ja Laevakülas. Ühingul oli oma seltsimaja ja mitmesugust tuletõrjevarustust. Kabala naised asutasid 25.märtsil 1934 Pilistvere Perenaiste Seltsi Kurla osakonna, eestvedajad olid Marie Markus, Linda Ibrus ja Luise Vaarmann. Osakonnal oli 50 liiget ja oma laulukoor ning kodumajandusliku kallakuga raamatukogu. Korraldati kursusi, pidusid, mälestati tähtpäevi.

Majanduslikke sihte taotlevaid organisatsioone oli Kabala vallas tosinkond. Tähtsamad neist olid piimaühingud, neid oli vallas kaks: Kabala-Kurlas ja Villeveres. Mõlemad olid asutatud 1910.a. Kabala-Kurla Piimaühingusse oli koondunud liikmetena 180 karjapidajat. Ühingul oli ajakohase sisustusega aurujõul töötav meierei. 1934.aastal toodi meiereisse 1 402 243 kg piima, millest toode 55 875 kg võid. Meieriks oli Oskas Keeroja, ühingu juhatusse kuulusid Mihkel Lindeberg, Jaan Ilumäe ja Jüri Jaanson.
Kurla külas Tõnu-Jüri talu maal asus juba 1876.aastal ehitatud Kurla veski, 1923.aastast oli veskipidajaks mölder Mihkel Metsavahi. Veski töötas tuulejõul ja valmistas ainult lihtjahu.
Kabala kooli eelkäijaks olid Meossaare ja Laeva koolid. Mõlemas koolis töötas enne ühendamist kokku 5 õpetajat. 1920. a. sügisel oli Meossaare koolis järgmised õpetajad: Jaan Adamson,Viktor Orrik ja Aleksandra Kasuk. Kui koolid 1923. a. ühendati Kabala 6- klassiliseks algkooliks, siis aruandluses näidati sel aastal veel koolid eraldi. Meossaare koolist töötasid õpetajad: Olga Adamson ja Marie Lepik. Huvitav on see, et Kabala vallas otsustati ühendada ka Kurla algkool. Põhjuseks toodi Meossaare kooli üüri tõus ja õpetajate kevadised aiatööd. Kurla kooli ühendamise kohta protestis koolijuhataja. Selle peale Viljandi maakonna koolivalitsuse juhataja saatis telefonogrammi Kabala valda . Selles hoiatatakse valla ametnikke n.ö. isetegevuse eest ja ähvardatakse isegi kohtulikule vastutusele võtmisega. Kurla kool liideti hiljem siiski (1936.a.) Kõik õpilased olid eestlased. Usutunnistuse järgi oldi luteri- ja õigeusku. Päevikute põhjal selgub, et usuõpetuse tundidest osa võtta ei olnud kohustuslik. Koolitöö algas 1. oktoobril ja lõppes mais. Osa lapsi tuli hiljem kooli, mis on seletatav sügistöödega talus. Üldse, kui vaadata klassipäevikutest, siis on seal enamasti puudutud haiguse ja koduste olude tõttu. On ka selliseid põhjusi nagu jalanõude puudus, käib karjas, ei olnud hobust kodus, käis laadal, vanemad olid kodust ära, porine tee..
Võimuvahetus 1940. aastal möödus suhteliselt rahulikult. Siin ei olnud veriseid kokkupõrkeid ega massilist hoonetepõletamist. Ka metsavendade tegevuses ei olnud erilist aktiivsust. 1941 – 1949 nõukogude võimu poolt represseerituid oli Kabala vallas 218 inimest, paljud neist surid vangilaagrites või väljasaadetuna Siberis.