You are here

Silo tegemise lugu – ELVI KINK

Submitted by Heli on 3 April, 2007 - 00:11

Ilm oli soe ja ilm oli ilus, Kabalas tehti kuiva silo,
mehed rivis heina niitsid, rajoonimehed saksu kiitsid.
Kui siloauk oli käsil põllul töötas iga masin.
Niideti ja kaarutati, tõsteti ja lohistati.
Ei seal peetud lõunatundi, osakond mehi tagant sundis,
pimedani tehti tööd, põllul toodi lõunasöök.
Vonnil oli imemasin, ainult töö oli hirmus kasin,
rohkem kõhu all ta roomas, mutreid hammasrattaid koondas.
 
Silosse oli usku vähe, mehed kartsid kuumaks läheb
Aren arvas silo on hea, talvel lehmad paastu ei pea.
Osakond arvas sedasi – laske aga edasi.
 
Kui oli silo paras annus rajoonist välja sõitis Mannus,
oli õige rabatud – sitt on siin kokku keeratud.
Miks pole keegi kuskil käinud, õiget kuiva silo näinud,
kus on Jams või esimees, kes vastutab nüüd selle eest.
Ei võtnud Jams seda muret kanda, ta suvitama sõitis Krimmi randa,
seal ujub soojas merevees, vastutab vaid märja silo eest.
Siis esimees sõitis vaatama, ka osakond seisis rahuga.
Esimees ütles „Eks ma näe“ ja silo sisse torkas käe.
Ta ütles „Lugu tõesti paha, kuumus kisub küüned maha“
 
Kuid heina ikka auku aeti ja pärast hoolsalt kaeti.
Siis lõpuks siloauk plahvatas ja osakondki kahvatas.
Nüüd esimees on murtud mees – kes vastutab selle supi eest?