You are here

Kilk Jüri lood - meenutab Ulvi Praks

Submitted by Heli on 2 July, 2007 - 20:49

 
Kilk Jüri on minu mälestusse jäänud ühe lüheldast kasvu toimeka vanamehena.
Olin siis, kui Jüri meie kodus, Uuetoa talus Maalaste külas, käis alles päris väike.
Jüri tulekust ei olnud tavaliselt midagi enne kuulda, kui ta ise oma jalgratta ja selle pakiraamil oleva suure kastiga kohal oli. Jooksime vennaga kuhugi nurgataha peitu ja piilusime sealt, mis edasi juhtuma hakkab. Jüri kloppis ennast teetolmust puhtaks, teretas ka siis, kui kedagi näha polnud ja astus kööki nagu oma koju. Mõnikord, kui ta purjus juhtus olema, ja seda juhtus, jäid mõningad toimingud vahele.
Alati pakuti Jürile süüa ja aeti temaga juttu. Teinekord jäi Jüri ka öömajale.Vanemate inimestega oli tal rääkimist, aga lastele näitas ta kiirelt koha kätte. Kuulutas, et tal on lapsepeksumasin ratta peal ja kui me ulakust teeme, siis toob ta selle tuppa. Loomulikult ei jäänud me seda hetke ootama.
Jüri jutud olid kohati sündsuse piiril, aga alati mingi juhtumise või inimesega seotud. Mõnda lugu olen ise Jüri suust kuulnud või tegu näinud, aga enamasti vanemate mälestusi kuulates esile kerkinud.
 
Läinud Jüri ühelkorral talusse rätsepatööd tegema. Peremees lasknud ülikonna õmmelda. Jüri võtnud hoolega mõõtu ja teinud kibedasti tööd. Ülikond saanud ilus ja peremees polnud maksmisega kitsi. Uue rõivagaga rahva sekka minnes teised kohe kiitma, et sul nii ilus ülikond. Peremees vastanud, et näe jah, lasin linnas õmmelda. Jüri juhtunud kuulma, et peremees teda maha salanud. Õmmelnud järgmisel korral ülikonna, millel üks püksisäär palju lühem, kui tarvis ja kuuekäis samamoodi. Peremees siis Jüri usutlema, et mis ta nii tagi. Jüri vastu, et ää Sa ütle, et minu tehtud, ütle, et linnan tehtu.
 
Jüri olnud jälle ühes peres ülikonda õmblemas. Peremees õpetama, et siit kitsamaks ja sealt pikemaks.. Lõpuks saanud Jüril hing täis, võtnud kuuma süsi täis pressraua, surunud koos pooliku õmblustööga kotti ja hakanud uksest välja minema. Peremees hõiganud Jürile järele, et läheb põlema, mispeale Jüri hõiganud vastu: „ Ära sina veelkord meistrit õpeta!”
 
Jüri olnud poissmees, ei olnud tal naist ega lapsi. Mehed poe juures küsima, et kuidas Sina Jüri nii oled läbi saanud, et päitseid pole pähe aetud. Kuidas Sinul lapsi ei ole, oled ju teada naistemees. Jüri poetanud vastu, et tema võtnud katskisest jalgratta õhukummist terve koha, tõmmanud okastraadi jupiga otsa kokku ja asi saanud aetud.
 
Kilk Jüri läinud ühe talutüdrukuga Pilistveres kinno. Keset filmivaatamist lasknud Jüri kõva käraga paha haisu. Kõik saalisolijad tundnud end ebamugavalt. Jüri aga patsutanud tüdrukule õlale ja öelnud: Pole hullu, mul juhtub ka teinekord.” Tüdruk jooksnud punastades saalist välja ja kaua aega ei olnud teda külavahel liikumas nähtud.
 
Jüri sõitnud oma jalgrattaga pimedal õhtul mööda Pilistvere külavahet. Järsku näinud tulesid vastu tulemas. Ärganud aga alles Põltsamaa haiglas. Küsitud siis Jüri käest, et kuidas nii juhtus. Jüri seletanud, et kaks jalgratast tulnud kõrvuti vastu ja tema katsunud kahevahelt läbi põidata. Tegemist olnud aga hoopis Põltsamaa bussiga, mitte jalgratturitega.
 
 
Jüri tulnud ükskord jälle meile. Olnud hästi jommis. Et olnud hiline aeg hakanud ema talle aset seadma. Meil õhtusöögiks kiisad potiga ahjus. Selleks ajaks, kui olnud aeg toitu ahjust vaja välja võtta olnud Jüri juba ahjusuu ees pikali ja laulnud:” Truuuman, Truuuman, punasest põrgust..” (Truman Harry, USA triigitegelane ja president. ) Siit nähtub, et isegi poliitika ei jätnud teda külmaks.
 
Jüri elutee olnud pikk ja käänuline. Oma surmale mõelnud Jüri juba varakult. Temasugune tuntud mees tulnuks pärast surma täis toppida ja ilmarahvale kahe akna vahele vaatamiseks välja panna.
 
Meenutas Ulvi Praks (Luht) Kurla külast Videviku talust.