You are here

Ants Vaasma meenutused 1949.aasta märtsiküüditamisest

Submitted by Heli on 14 April, 2008 - 21:25

 
Ants (Ats) Vaasma Tõnuri talust rääkis 1949. aasta märtsiküüditamisest Kaarel Aluojale järgneva loo (Järva Teataja 27.03.2003)
 
Kabala vallamajja Arkmale toodi inimesi kokku mitmel päeval. Kurlast viidi korraga tühjaks kolm talu järjest: Tõnuri, Määru ja Kihu. Kihult läks vanaperemehe Jaan Roosilehe tütar Salme Rei koos laste Valve ja Kaarliga, sest Salme mees Karl oli vahistatud juba 1945ndal või 1946ndal. Määrult läks ema Anni Masa koos poeg Jaani ja tütar Heljuga. Ka sealt oli pereisa Bernhard Masa juba varem Siberisse viidud, sest kuulus Kaitseliitu.
 
Kurla rahvast kohe esimesel päeval ei puututud. Vist oli 28.märts kui kätte jäid. Suur tee läks talude külje alt mööda, nähti ära kui ešelonid sõitma hakkasid ja pandi kodunt minema. Esimene päev olid nad Kurla vanas kõrtsihoones Arulate pool varjus. Aga kõrts oli käidava koha peal, nii mindi kolme perega Tikutale, mis asus metsa sees. Sinna tuldi jälle Reinale talu peremeest otsima ja nii nähti ka neid redutamas, seepärast mindi ka sealt ära. Lõpuks tabati nad Oisust vanaema juurest, pandi autokasti, kodust läbi ja siis vallamajja.
Atsil on meeles, et vallamajas oli rahvast koos palju. Villeverest, Meossaarest, Kabalast, Arkmalt, kolm peret Kurlast. Olles laps võis ta ka majast väljas käia. Mõtles veel, et põgeneks ära, aga äkki hakkab ema muretsema.
Atsi meenutust mööda lugenud Tallinnast kaasas olnud eestlane ette, et ühes tohib võtta nii mitme kilo jagu asju. „Ema võttis jahukoti, kaevust piimapüti, voodi õlekoti kallas tühjaks ja asemele pani riidekraami. Saatja tõstis osa asju tagasi, et raskust üle lubatu. Niipea kui mees majja astus, tõstis üks sõdureist kraami koormasse tagasi. Ema sai vene keelest aru, üks sõdur soovitanud kellagi kaasa võtta. Ütles, et seal kuhu viiakse on ka vaja aega vaadata. Nii rändaski isa-ema pulamkell meiega Irkutski oblasti Nukutski rajooni Jei külla.“
Atsi isa oli koos vanaemaga küüditamise ajal Tallinnas liha müümas, sest taludel oli norm peal. Nii kamandati koos ema Leiliga autokasti Ats, vend Jüri, kes oli kolm aastat noorem ja kõigest nelja-aastane õde Mall. Ats arvab, et ega neil muud süüd olnud, kui et tehti kulakuks. Atsi isal oli käes kahe talu, Tõnu-Jüri ja Nõrga maad, kokku 78 hektarit. Talus oli peale eluhoone ka raudkividest veski, kuivati, karjalaut, siis veel palkidest sigala, ait ja hobusetall.
Siberisse jõudsid Vaasmaad, Masad ja Reid koos, ühte said nad ka elama.
Eestisse jäänud Tõnuri pereisa Ants Vaasmaa varjas end taludes ja metsas kuni Stalini surmani, seejärel hakkas peret tagasi taotlema. Isa ütles, et minu pärast nad viidi, nüüd olen mina vaba aga nemad Siberis. 1956. aasta esimeseks jõulupühaks olidki nad Eestis tagasi.